Elu on Cowabonga!

Hallo hallo, Helgi Sallo! Egle ja Hanna siinpool toru.

Oleme suurte juubelite tähistamise lainel. Siki on nüüd veerandsada aastat noor, 10. veebruaril sai meil pea alaspidi riputud juba 4 kuud ja kõige suuremad sünnipäevakallid lähevad ühele ja ainsale Rebasele!

Wellingtonist lahkusime 3. jaanuaril ja nüüdseks oleme ennast mõnusasti sisse seadnud lõunasaare põhjaosas Blenheimi linnas Copper Beech-i hostelis. Julgeks isegi väita, et siin on tekkinud kergelt kodune tunne. Paljud peatuvad ja töötavad kuu või kaks siin, siis reisivad ringi ja jõuavad ikka ja jälle otsaga Copper Beech-i tagasi. Hetkel kõige staašikamaks on Niels Hollandist viie kuuga. Lisaks leidsime siit hostelist veel kolm toredat eestlast.

Blenheim asub Marlbrough veinipiirkonna südames. Juttude järgi peaks siin päike sillerdama rohkem kui kusagil mujal Uus-Meremaal. Viinamarjad peaksid niiviisi õige head saama. Keskmiselt 2438 tundi päikest aastas pole paha. Mäed on küll seetõttu pigem kollased kui rohelised ja paljud jõed on otsustanud lihtsalt ära kuivada.

Meie kodu Uus-Meremaal

Ega kõigest ei jõuagi kahjuks kirjutada, sest iga nädal (kui mitte iga päev (kui mitte iga tund)) toimub midagi põnevat. Piltide poolest on niigi oodata maratonpostitust. Täiesti teemaväliselt võiks öelda, et nende üles laadimine ei ole niisama lihtne tegevus. Tasuta peaaegu piisava kiirusega Internetti saab kasutada raamatukogus avalikes arvutites. Avatud on nad nädalavahetustel ainult veidratel kellaaegadel ja viimane kord anti meile arvuti kasutamiseks tervelt 15 minutit.

Ja tagasi teemasse. Kuna oleme kõik siin kodust kaugel, siis võtsime kätte ja otsustasime hosteli rahvaga hakata üheks suuremat sorti rahvusvaheliseks perekonnaks. Meie eest hoolitsevad Copper Beechi managerid Vinnie ja Svatka, kes on pärit vastavalt Belgiast ning Tšehhist. Kahjuks on nad otsustanud, et nende aeg siin hakkab täis saama. Nende jaoks on see muidugi hea, kuna uued seiklused ootavad ees. Meie hoiame neile igatahes kõiki oma nelja pöialt! Ja suur aitäh nende toredate mälestuste eest, millede fotojäädvustustest kohe osa saate (mitte et nad eesti keelt oskaksid ja seda blogi kunagi loeksid).

Kui ilmad on kuumad, siis ujub pruun beib rannavees. Meie puhul siis pigem päiksepõlenud ja mudajões.

Pole me ka sportimist minetanud. Igal pühapäeval toimuvad suured rahvusvahelised jalgpallimatšid meie ja ühe teise hosteli vahel. Jaanuari kolmest mängust kahele vastased kohale küll ei ilmunud, aga see sportlaseid ei heidutanud! Mängud said siiski peetud.

Lõpuks sai täidetud meie pikaaegne eesmärk käia pühapäeval turul ehk Farmers Marketil. Tavaliselt on takistuseks osutunud see, et me magame selle lihtsalt maha. Ja mitte selles mõttes, et me unustame, vaid me reaalselt magame sellel ajal, kui see toimub. Kui soovi, siis saab sealt saab osta värskeid juurikaid ja puuvilju, seepi ja kala ja isegi käbisid.

Hiljuti toimus meie oma väike talendiõhtu Copper Beech Has Talent – üritus, kus hosteli andekamad tegelased näitasid oma oskusi. Kes laulis, kes mängis tulega, kes avas mootorsaega õllepudeleid.

Käisime California-Cowabonga poiste Beni ja Junioriga sellises kohas nagu Pelorus Bridge. Sild, mille all voolab väga rohelise ja külma veega jõgi. Vaade oli kena.

Siinkandis on populaarseks tegevuseks veinituuritamine. Sõidad ühest veinitehasest teise ja muudkui maitsed (enamasti tasuta) imehäid veine. Kahepeale kokku oleme juba kolm tuuri teinud. Väga palju ühe päevaga ei jõua, kuna ausalt öeldes jääb niiviisi üpris kergesti purju.

Mõned niisama pildid meie tegemistest ja olemistest.

Tuleb välja, et Uus-Meremaa ei ole üldsegi väga suur koht. Või tahab Matu lihtsalt Eestis veel kümme korda kuulsamaks saada. Igatahes oli nii tore ühel päeval pooljuhuslikult kohata Matthiast, Kajat ja Gerome’i, kellega me koos Te Pukes ühes hostelis olime.

Tööd teeme ka

Egle töötab Cloudy Bay (mis kuulub Louis Vuitton Möet Hennessy luksuskaupade gruppi) veinitehases. Ilmselt seisab aga peagi ees töökoha vahetus, sest töötunde on napilt. Peamehhaanik Dave (kes meenutab välimuselt piraati) on kindlal veendumusel, et Eglel võib tulevikus tarvis minna teadmisi veini pudelisse ajamise, sildistamise ja pakkimise liini masinate kohta. Masinate seadistamine ilma väljaõppeta on muidugi vägagi keelatud. Dave see ei heiduta. Lisaks temale on Claudy Bays veel näiteks ülitore Janine (ta on seal töötanud juba 23 aastat), kes toob meile vahel kommi ja reedeti hõikab kõvasti “Juhhuu, nädalavahetus!” Kaste tassib suurt kasvu ragbi mängija Isac. See ei ole küll naljakas, aga see on nalajakas, kuidas ta putukaid kardab. Näiteks kui kile küljes on õuest mardikas tuppa sattunud, siis peab Egle selle minema viskama.

Hanna jätkab põllumajanduse lainel. Surfab ta viinamarjaistanduses, kus on nüüdseks tööd rügamas tema ja viis sakslast. Juhhei! Uus-Meremaad tuntakse juba ka New-Germany (Uus-Saksamaa – tõlk) nime all. Tööd on praegu palju. Saab marju lõigata, lehti kakkuda ja taimedele linnuvõrke paigaldada. Need pole mingid niisama viinamarjad. Neist valmistatakse Pino Noir, Chardonnay, Sauvignon Blanc’i ja muid häid veine.

Sawcut Gorge

Võtsime ette ka ühe väikse matka. Rada asub Blenheimist umbes 50 km kaugusel. Läksime nii, et kaks autot said täis ainult kõige paremat seltskonda. Matkarada kulges mööda kivist jõesängi. Suurema osa ajast sumpasime lihtsalt vees. Lõppsihtmärgiks oli Sawcut Gorge, mis on 150 meetri sügavune kuristik. Peale selle, et kuri angerjas Laurat hammustas ja Paul jala ära nikastas kulges matk hästi.

Põhilised sekeldused toimusid alles tagasiteel. Nimelt otsustas üks auto, et talle aitab ja edasi saab sõita ainult nii, et võtit tuleb süütelukus hoida, mis ei ole juhile just kõige mugavam. Auto omanik arvas, aga et liiga riskantne oleks, kui me niiviisi tagasi koju sõidatksime. Kõrvaistuja ei saa ka võtit hoida, kuna neil siin ju kõik valel pool. Peatusime siis esimeses tanklas kinni ja hakkasime auto diagnostikaga pihta. Suured tänud möödasõitnud kohalikule, kes ka appi tuli. Veel suurem tänu Norbertile, kellel oli kunagi taipu olnud endale aastaks 150$ eest AA kindlustus hankida. See kattis kenast meie taksosõidu tagasi koju ja auto pukseerimise. Me ikka mõtleme, et oleks mõni eesti soost mehepoeg kaasas olnud, siis oleksid asjad ilmselt veidi kiiremini liikunud. Lõpuks peale südaööd olime kõik kenasti kodus tagasi ja tellisime Dominost pitsat.

Kööginurk

Piret, kui sa meie blogi loed, siis siin on midagi sulle. Me veedame nii palju aega köögis, et lihtsalt hull värk. Küpsistest oleme seni proovind kakao-apelsini, kaerahelbe, šokolaaditükkidega ja maapähklivõiga. Banaanileiva küpsetamine on ka juba päris käpas. Kuna inimesi on siin igast maailma nurgast, siis kasutame võimalust ja kokkame koos nende rahvustoite.

 

Huumorinurk

Väike pang autoostul

See lugu juhtus veel ennemuistsel aal Te Pukes. Läksime kolmekesi ühte autot vaatama. Eelnevalt uurisime Hanna venna käest, mida auto puhul tähele tuleks panna. Hakkasime siis oma põhjalike mehhaanikuteadmistega masinat uurima. Roostet ei paistnud, ühtegi vedelikku silmnähtavalt ei tilkunud, tuled töötasid, rehvid tundusid ka täitsa sõidetavad. Üks paarike oli veel seal samal ajal autot vaatamas. Nimesid ei mäleta, aga noormees hakkas meile väitma, et te ilmselt ikka ei taha seda autot. Me mõtesime, et misasaja, nii hea auto, tahavad endale saada. Hakkasime juba proovisõidule sättima. Noormees seepeale uuesti, et te ilmselt ikka ei taha seda autot. Tal oli õigus. Meid oli kolm, autol aga ainult kaks istet. Hanna vend ju ei öelnud, et istmete arvu peab ka kontrollima… Sellest ajast alates me kontrollime kõigepealt, mitu istet autos on.

Saksa tüdrukute pang automüügil

Oleme ka Blenheimis mitut autot uurimas käinud. Ühel päeval jäi üks sobiv auto silma, leppisime siis aja kokku. Müüjateks olid kolm noort saksa neiut. Istmeid oli jälle kaks, tagumiste asemele oli voodi ehitatud, mis meile sobis. Kuna auto oli bensukas, V6 mootori ja automaatkastiga, siis tekkis mure, kas see viimati liiga palju kütust ei söö. Hanna siis uuris, mis ta ka kütust võtab. Neiud olid veidi hämmelduses, et no mis ta ikka võtab: “Kui paagi täis paned, siis saad sõita Hastingsist Wellingtoni ja vahepeal tankima ei peagi.”

*Egle töökaaslane hõikas talle ühel päeval: “Hey Egg!” (Tere muna – tõlk). Rohkem tähti ei tulnud nimest lihtsalt meelde.

*Hanna nimega üldiselt probleeme pole olnud. Küll on on seda siiski üritatud inglisepärasemaks muuta. Hambaarst leidis, et nimeks võiks olla hoopis Hannah Herring.

*Hanna töötab koos saksa tüdrukutega. Ühel päeval küsis üks neist veidi piinlikust tundes: “Kas Eesti asub Euroopas?”.

Viimased põrutavad ja värisevad uudised

Siki sünnipäev ja 9. jaanuar sai sellel aastal meie poolt kohe väga eriliselt tähistatud. Kõigepealt tundsime esimest korda elus maavärinat (5,2 magnituudi, meist umbes 140 km lõunapool 50 km sügavusel, kl 13.58). Päeva lõpuks ostsime endile veel pealekauba auto! Sai seda kaua otsitud, aga loodetavasti läheb kõik hästi ja see kohe nüüd lähiajal laiali ei lenda.

IMAG1917
Keskel uus ja õnnelik autoomanik koos eelmiste omanikega. Eelmised omanikud olid nii toredad ja nunnud et söö või ära.

Viimastel päevadel oleme kogunud üha enam tõendusmaterjali, et me oleme ikka üsna tuimad tükid. Maavärina ajal arvasime, et lihtsalt kõvem tuul puhub. (Mingi loogika ütles, et tuul suudab toas voodi või siis keset põldu auto vappuma panna). Peale selle ei saanud me aru, kui meile narkootikume müüa taheti. Diiler andis lõpuks alla ja kinkis meile hoopis Foxi liustikult pärit kivi ja linnusule (mille me kohe minema viskasime).

 

 

Käisime jooksmas ja meile tuli vastu üks naine, kelle särgil oli kiri “Love Life” ehk “Armasta elu”. Meie arvates väga hea mõte.

Cowabonga tähendab muide kõike positiivset ja head. Nii et elu on Cowabonga!

 

Egle ja Hanna

PS! Kui midagi on kirjeldamatult lahe, siis on see estoniamazing 🙂

 

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s